Skip to content

Loja

Kapítulu ida-idak

Kapítulu husi volume ida – Permakultura no ema

Kapítulu 1. Étika no prinsípiu permakultura

44 pájina

Liuhusi Permakultura ita haree mundu iha dalan foun. Permakultura prepara estrutura hodi dezeñu, kria no mantein komunidade sira iha parte hotu nu’udar estilu moris ida hodi atinje kontinuasaun moris no forsa… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
4.1MB (koneksaun internet fraku)
7.8MB (koneksaun internet lalais)

Liuhusi Permakultura ita haree mundu iha dalan foun. Permakultura prepara estrutura hodi dezeñu, kria no mantein komunidade sira iha parte hotu nu’udar estilu moris ida hodi atinje kontinuasaun moris no forsa. Téknika no estratéjia bazeia iha siénsia no forma naturál, uza dalan integradu, innovativu no prátika rejenerativu hodi atinje ita-nia mehi.

Étika permakultura asegura ita atu konsidera no hanoin nakonu kona-ba serbisu ho meiu-ambiente, respeita ema hotu no asaun hodi hadi’a futuru:

  • Kuidadu rai – kuidadu rai no buat hotu ne’ebé moris iha laran
  • Kuidadu ema – igualdade, respeita, no oportunidade
  • Fahe ho justu – distribui buat ne’ebé resin, limita konsumu, no kuidadu ba futuru

Prinsípiu permakultura enkoraja no koko ita atu sai kriativu, la’o tuir inisiativa sira no lójika. Prinsípiu sira hanesan gia hodi kria dezeñu permakultura no implementa estratéjia no téknika permakultura.

Konteúdu inklui:

Étika permakultura

  • Kuidadu rai
  • Kuidadu ema
  • Fahe ho justu

Dezeñu prinisipiu permakultura

  1. Observa no interasaun
  2. Simu no depozita enerjia
  3. Hetan rezultadu
  4. Aplika regulamentu ba an rasik no simu hanoin sira
  5. Uza no valoriza enerjia no rekursu renovavel
  6. La prodús lixu
  7. Dezeñu husi modelu to’o detalla
  8. Integra duke hafahe
  9. Eskala ki’ik no solusaun neineik
  10. Uza no valoriza diversidade
  11. Utiliza ninin no valoriza marjinál
  12. Uza ho kriatividade no responde ba mudansa

Kapítulu 2. Modelu naturál

20 pájina

Mundu ne’e kria husi modelu ida. Aspetu ida-idak husi mundu, husi animál ki’ik liu to’o foho boot liu, kompostu husi modelu… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
2.3MB (koneksaun internet fraku)
5.5MB (koneksaun internet lalais)

Mundu ne’e kria husi modelu ida. Aspetu ida-idak husi mundu, husi animál ki’ik liu to’o foho boot liu, kompostu husi modelu. Nune’e mós kona-ba tempu, fahe ba períodu no tinan, forma modelu sira. Modelu barak maka repete iha forma diferente, ba buat moris no la-moris.

Modelu iha natureza furak no funsaun. Modelu natureza iha dezeñu halo furak no funsaun.

Estratéjia Permakultura bazeadu ba siénsia naturál no modelu naturál ne’ebé eziste nanis. Kuandu ita komprende di’ak modelu sira, ita bele serbisu tuir modelu hirak ne’e hodi halo dezeñu sai forsa liu, reziliente, diversidade no sistema enerjia ne’ebé efisiente.

Konteúdu inklui:

  • Modelu naturál
  • Modelu no dezeñu
  • Modelu naturál iha prátika

Kapítulu 3. Dezeñu estratéjia la téknika permakultura

88 pájina

Atu dezeñu mak atu kria, planu, inventa no organiza. Ida-ne’e mak oinsá permakultura utiliza elementu oioin no tau sira hamutuk nu’udar parte integradu, sistema tomak ida, hanesan mós nu’udar ekosistema naturál ida… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
9.1MB (koneksaun internet fraku)
19.5MB (koneksaun internet lalais)

Atu dezeñu mak atu kria, planu, inventa no organiza. Ida-ne’e mak oinsá permakultura utiliza elementu oioin no tau sira hamutuk nu’udar parte integradu, sistema tomak ida, hanesan mós nu’udar ekosistema naturál ida.

Dezeñu permakultura haree ba idea sira no aprosimasaun atu kria sistema prazu-naruk, sustentável, auto-manutensaun ba rai agrikultura, sistema animál, uma, projetu no komunidade sira.

Aprosimasaun dezeñu diferente inklui iha ne’e no analiza produtu, analiza fatin, zona no kolesaun dadus iha tempu hanesan informasaun kle’an-balu kona-ba téknika xave sira mak hanesan bee no jestaun anin, mikro-klima, aprosimasaun multifunsionál, no dezeña ho tempu.

Konteúdu inklui:

  • Dezeñu permakultura
  • Dezeñu téknika
  • Análize elementu sira
  • Zona
  • Obzervasaun no kolesaun dadus
  • Téknika dezeñu
    – Funsaun barak
    – Mikroklima
    – Identifika mikroklima naturâl
    – Sistema kaer bee: ho kabubu-laletek no terrasu
    – Satan-anin
  •  Inklui beleza sira iha dezeñu

Kapítulu 4. Urbana no komunidade permakultura

56 pájina

Permakultura mós importante hanesan iha área sidade no urbana ba produsaun agrikultura no mós hanesan iha área rurál sira. Sidade sira mós tenke bele sustenta an-rasik, poluisaun menus no enerjia eletrisidade mai husi enerjia renovavel… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
4.8MB (koneksaun internet fraku)
6.7MB (koneksaun internet lalais)

Permakultura mós importante hanesan iha área sidade no urbana ba produsaun agrikultura no mós hanesan iha área rurál sira. Sidade sira mós tenke bele sustenta an-rasik, poluisaun menus no enerjia eletrisidade mai husi enerjia renovavel. Sira tenke foka maka’as liu ba komunidade, prodús ai-han barak no iha númeru ai-horis sira barak no matak liu. Estratéjia no téknika permakultura bele uza hodi atinje objetivu sira-ne’e. Bainhira sidade iha progresu, importante tebes atu iha dezeñu estratéjiku ba villa no área urbana atu ema bele atinje moris ne’ebé saudavel, sustentável no kualidade di’ak.

Fornese ekipamentu ba komunidade atu sai forte no rezilénsia mak parte importante liu husi pratika permakultura no ba sosiedade progresu ba oin, no ekonomia ne’ebé animadu mak parte importante husi ne’e.

Konteúdu inklui:

  • Dezeñu urbana no komunidade
  • Elementu sira husi moris urbana no komunidade
    – Dezeñu konstrusaun
    – Kolesaun bee, rai-fatin, uza no uza-fali
    – Kriasaun enerjia no uza
    – Transporte
  • Produsaun ai-han urbana
  • Negosia ki’ik no kooperativa
  • Meiu-ambiente no ekolojia urbana
  • Komunidade forte
    – Soberania ai-han
    – Sidade tranzisaun
    – Progresu iha komunidade, inkluzaun no rezolusaun konflitu
  • Ekonomia lokal
    – Osan lokál

Kapítulu 5. Kooperativa

28 pájina

Grupu kooperativa no komunidade ne’e parte tradisionál ida husi kultura, no simples hanesan loos estensaun serbisu hamutuk entre família no komunidade… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
2MB (koneksaun internet fraku)
3.5MB (koneksaun internet lalais)

Grupu kooperativa no komunidade ne’e parte tradisionál ida husi kultura, no simples hanesan loos estensaun serbisu hamutuk entre família no komunidade. Nia rezultadu ikus maka sira haforsa komunidade, lori liután rekursu no rendimentu, no aumenta abilidade foun. Kooperativa bazeia ba idea ne’ebé atu atinje buat-ruma ne’ebé individuál sira labele atinje, ho maneira uza sira-nia abilidade koletivu hodi serbisu ba objetivu komún. Nesesidade/meta/objetivu ida-ne’e bele katak ekonómiku, sosiál ka fornese servisu; Importante liu maka katak benefísiu ida-ne’e ba komunidade no indivíduu sira.

Aprende kona-ba importánsia husi kooperativa, tipu diferensa husi kooperativa no oinsá atu harii no maneja sira.

Konteúdu inklui:

  • Importancia husi kooperativa komunidade
  • Oinsá atu harii no jere
    – Prod.s idea sira – fini
    – Analiza rekursu no produtu – fini moris
    – Jestaun estrutura – ai-hun
  • Tipu kooperativa

Kapítulu 6. Matadalan ba formadór

32 pájina

Kapítulu ne’e ba ema sira-ne’ebé hakarak atu hanorin kursu permakultura. Fó vizaun ba barreira no problema sira limite partisipasaun, liuliu ba feto, no sujere solusaun atu hatán ba ida-ne’e… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
6.3MB (koneksaun internet fraku)
8.7MB (koneksaun internet lalais)

Kapítulu ne’e ba ema sira-ne’ebé hakarak atu hanorin kursu permakultura. Fó vizaun ba barreira no problema sira limite partisipasaun, liuliu ba feto, no sujere solusaun atu hatán ba ida-ne’e. Asesmentu komunidade, planeamentu kursu, preparasaun no kontinuasaun depoizde kursu nia importánsia hanesan mós ho kursu ne’e rasik. Aprende barak liu kona-ba ekipamentu sira ba serbisu hirak-ne’e no esplora ba iha aprosimasaun diferente hodi hato’o kualidade ida aas, kursu ho kontente no atrai ne’ebé fornese tipu sira husi aprendizajen no situasaun.

Konteúdu inklui:

  • Matadalan ba formadór permakultura
  • Kursu permakultura
  • Planu kursu permakultura
  • Implementa formasaun
    – Formadór
    – Téknika iha klase laran
    –  Formasaun sondajen no sistema monitór

Kapítulu husi volume rua – Uma no kintál

Kapítulu 7. Uma, bee no enerjia

78 pájina

Uma, bee no enerjia iha ligasaun ba malu no ba ambiente tomak. importante atu ita komprende sira-nia ligasaun antes harii uma, bairru, suku ka sidade ki’ik sira no hadi’a fatin ne’ebé iha nanis… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
7.1MB (koneksaun internet fraku)
13.2MB (koneksaun internet lalais)

Uma, bee no enerjia iha ligasaun ba malu no ba ambiente tomak. importante atu ita komprende sira-nia ligasaun antes harii uma, bairru, suku ka sidade ki’ik sira no hadi’a fatin ne’ebé iha nanis. Sempre konsidera fatin natural, inklui bee no rekursu enerjia sira antes planu atu harii. Imi bele serbisu ho natureza hodi hetan benefísiu iha futuru, ka ignora tiha dezvantajen sira. Prinsípiu ida-ne’e di’ak ba parte hotu husi uma no hela fatin, inklui dapur, fatin fase nian no sentina – sektór ida-idak mak parte husi fatin sorisorin.

Kapítulu ida-ne’e esplika oinsá bele funsiona no fó téknika no estratéjia barak hodi kria enerjia efisiénsia no uma sira-ne’ebé konfortavel, asegura bee moos no fornesimentu kontinua no utiliza sasán enerjia renovavel nian.

Konteúdu inklui:

  • Ita kria uma saudavel?
  • Harii uma
  • Tékniku hadi’a uma
  • Hadi’ak uma li’ur
  • Dapur
  • Uma fatin fase
  • Sintina kompostu
  • Fornese no rai bee
  • Enerjia renovavel

Kapítulu 8. Hahán, saúde no nutrisaun

44 pájina

Saúde di’ak hahú ho koñesimentu ba nutrisaun di’ak no hahán lokál, hahán naturál ne’ebé kuda iha rai orgániku ne’ebé bokur. Bainhira rai didi’ak hahán ne’e tahan ninia fresku kleur liután… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
2.5MB (koneksaun internet fraku)
4MB (koneksaun internet lalais)

Saúde di’ak hahú ho koñesimentu ba nutrisaun di’ak no hahán lokál, hahán naturál ne’ebé kuda iha rai orgániku ne’ebé bokur. Bainhira rai didi’ak hahán ne’e tahan ninia fresku kleur liután. Bainhira hamaran ka prezerva ne’e disponivel ba tinan tomak. Bainhira te’in ho fornu no fogaun benefísiu ambiente no dapur sai moos liután. Buat hirak ne’ebé ita bele halo atu hadi’a ita-nia saúde no prevene moras sei hadi’ak ita-nia moris no fó benefísiu ba família no komunidade sira.

Konteúdu inklui:

  • Nutrisaun di’ak mai husi agrikultura ne’ebé di’ak
  • Nutrisaun di’ak
  • Good sources of nutrition
  • Fonte di’ak sira ba nutrisaun
    – Bebida di’ak
    – Hahán nu’udar ai-moruk
    – Ai-horis importante atu kuda hale’u iha imi-nia uma sorin
    – Planu fornesimentu hahán tinan ida tomak
  • Armazena, hamaran no prezerva modo
    – Armazenajen hahán malirin naturál
    – Hamaran hahán naturál
    – Te’in ho ahi-matan (fornu) no fogaun
    – Te’in ho solár no fogaun solár

Kapítulu 9. Rai

64 pájina

Rai ne’ebé ita-nia ain sama fornese ai-han no fó moris ba ema biliaun. Esensiál mós ba ekosistema mundu nian no redusaun mudansa klimátika. Rai mak valor liu hotu no liuhusi… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
4.2MB (koneksaun internet fraku)
9.2MB (koneksaun internet lalais)

Rai ne’ebé ita-nia ain sama fornese ai-han no fó moris ba ema biliaun. Esensiál mós ba ekosistema mundu nian no redusaun mudansa klimátika. Rai mak valor liu hotu no liuhusi pratika aat lalais bele estraga mundu tomak. Kapítulu ida-ne’e esplika oinsá atu próteze, hasa’e no hadi’a imi-nia rai, ba kuda ai-han no seguransa ba manan-moris no ba protesaun no rejenerasaun ita-nia mundu.

Tópiku inklui identifikasaun rai nia pH, defisiénsia, materiál sira hodi konstrui rai orgániku, baktéria ativatór, kompostu, kompostu been, bio-anar, minooka no habarak minooka, mulsa no ai-legume.

Konteúdu inklui:

  • Saida mak rai moris saudavel?
  • Benefísiu rai moris saudavel
  • Tipu rai diferente – tahu no rai-henek
  • pH rai – ásidu no álkali
  • Siklu nutriente
  • Nutriente rai – konstrutór planta
  • Rai-kutun – konstrutór rai
  • Estratéjia hadi’a rai ho orgániku
    – Ativatór mikro-organizmu
    – Bio-anar – ahi-anar ativu
    – Adubu been
    – Adubu orgánika
    – Hakiak minooka
    – Ema-nia estrume
    – Mulsa orgánika no naturál
    – Legume
    – Ai-horis estrume matak

Kapítulu 10. Kintál familiar

78 pájina

To’os familiar fó benefísiu barak ba ema barak nia moris. To’os ne’ebé saudavel no produtivu fornese… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
9.5MB (koneksaun internet fraku)
18.4MB (koneksaun internet lalais)

To’os familiar fó benefísiu barak ba ema barak nia moris. To’os ne’ebé saudavel no produtivu fornese:

  • Ai-han báziku durante tinan tomak ne’ebé savor no nutritive
  • Ai-han resin bele uza halo mollu, budu, marmelada, nst
  • Ai-moruk, no temperu sira
  • Rendimentu husi fa’an produsaun ne’ebé resin
  • Modo-oan no ai-fuan oan, ai natives no ai-han seluk iha to’os laran inklui viveiru eskala ki’ik.

Kapítulu ne’e esplika:

  • Analiza fatin to’os
  • Dezeñu to’os integradu
  • Dezeñu kanteiru, inklui tékniku ‘to’os ho adubu’
  • Redús manutensaun to’os
  • Tempu no métodu kuda
  • Integrasaun animal, hare, no kolan ikan ho to’os

Konteúdu inklui:

  • Pasu sira iha analiza fatin ba to’os familiar
  • Dezenu to’os integradu
    –   Bee suli no Jestaun bee
    –   Asesibilidade iha to’os
    –   Kanteiru
    –   Lutu
    –   Material lutu
    –   Estrutura to’os
    –   Adubu no fatin rai adubu
    –   Viveiru ki’ik
    –   Ai, Ai-hun ki’ik, no ai-funan
    –   Kolan
  • Dezenhu kanteiru
    –   Hasa’e kanteiru
    –   Kanteiru laho kee
    –   Kanteiru Wicking
    –   Kanteiru espirál
    –   Kanteiru iha rai lolon
    –   Irrigasaun kintál no adubu
    –   Kanteiru ho kolan ikan no hare
  • Manutensaun kanteiru
  • Métodu kuda no tempu kuda

Kapítulu 11. Fini no propagasaun

36 pájina

Konserva fini no uza fini lokál mak métodu importante ida hodi hametin agrikultura, aumenta variedade… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
2.9MB (koneksaun internet fraku)
5.9MB (koneksaun internet lalais)

Konserva fini no uza fini lokál mak métodu importante ida hodi hametin agrikultura, aumenta variedade husi planta, no atinje soberania ai-han.

  • Ema hotu bele koleta no rai fini: ida-ne’e baratu no fasil atu halo.
  • Konserva no troka fini lokál ba malu sei hasa’e montante no variedade aihan ne’ebé moris iha area ida-idak.
  • Fini lokál ne’ebé laos-íbrida maioria iha nia konteúdu nutrisaun aas liu.
  • Fini valór tebes no bele troka malu ho fini lokál seluk ka fa’an liuhusi banku fini komunidade nian.
  • Bainhira uza téknika ne’ebé loos hodi koleta no konserva fini di’ak sira, naturalmente planta nia kualidade sai di’ak-liután kada tinan.
  • Sé komunidade mak la konserva sira-nia fini lokál, fam lia no agrikultór sira tenke sosa fini no depende ba kompañia duke sira-nia an rasik. Ho ida-ne’e hatún komunidade nia rezilénsia.
  • Banku fini ne’ebé sempre nakonu ho variedade fini bele prova katak variedade lokál bele proteje di’ak-liu komunidade hasoru mudansa klimátika ida-ne’ebé la-klaru.

Konteúdu inklui:

  • Tansá konserva fini sira?
  • Oinsá atu konserva fini sira
    – Pasu 1: planta saudavel no forte
    – Pasu 2: hili planta ne’ebé di’ak-liu
    – Pasu 3: oinsá atu koleta fini sira
    – Pasu 4: hamoos fini sira
    – Pasu 5: hamaran fini sira
    – Pasu 6: rai fini sira
    – Pasu 7: utilizasaun fini no planta materiál
  • Téknika sira propagasaun planta
  • Fini komunidade no planta grupu nian
  • Responsavel fini no uza planta

Kapítulu 12. Viveiru ai-horis

36 pájina

Viveiru ai-horis hanesan parte importante ida iha to’os no jardín. Nia fornese ambiente ne’ebé di’ak… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
5.2MB (koneksaun internet fraku)
9MB (koneksaun internet lalais)

Viveiru ai-horis hanesan parte importante ida iha to’os no jardín. Nia fornese ambiente ne’ebé di’ak liu ba ai-horis sira bainhira sira sei ki’ik no rahuk.  Nu’udar labarik ki’ik presiza atensaun espesiál bainhira sei ki’ikoan hela, nune’e mós ai-horis sira. Saudavel, fini forte sai ai-horis ne’ebé moris ho saudavel no produtivu.

Etapa inisiál husi ai-horis ida nia moris determina ninia moris di’ak oinsá iha futuru. Ida-ne’e hanesan ba ai-horis hotu-hotu ne’ebé moris husi fini, tesi, abut, no maneira seluk kuda ai-horis nian. Viveiru bele ki’ik ka boot tuir imi-nia presiza: ezemplu, bele mós parte ida husi kabubu kanteiru ne’ebé taka ho nuu-tahan ka viveiru komunitáriu ne’ebé boot ba reflorestasaun no plantasaun ai nian. Viveiru ki’ik bele uza hodi kuda fini ba modo no mós ba ai-horis, ai-funan, ai-fuan, ai-mahon ba animál no ai-hun sira seluk.

Kapítulu ida-ne’e esplika kona-ba konstrusaun báziku hotu-hotu no manutensaun ba viveiru sira-ne’ebé saudavel no produtivu ne’ebé integradu ho imi-nia kintál ka to’os sira seluk.

Konteúdu inklui:

  • Fatin ba Viveiru
  • Dezeñu no konstrusaun viveiru
  • Kaixa ai-horis no doos
  • Rai-metan
  • Problema husi nutriente barak liu no kulat
  • Kuda fini
  • Propagasaun abut ai-horis nian
  • Viveiru kanteiru Kintál kintál
  • Manutensaun viveiru
    –  Rega (ho bee)
    –  Tau adubu
    –  Transplante
    –  Kontrola du’ut-fuik
    –  Kontrola peste no moras
    –  Prevensaun problema abut sira
    –  Hatoos ai-horis molok kuda

Kapítulu husi volume tolu – Agrikultura sustentável

Kapítulu 13. Agrikultura sustentável

64 pájina

Agrikultura sustentável mosu iha volume rai ne’ebé ki’ik no boot, rai iha foho lolon no tetuk no, baibain… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
5.8MB (koneksaun internet fraku)
11.9MB (koneksaun internet lalais)

Agrikultura sustentável mosu iha volume rai ne’ebé ki’ik no boot, rai iha foho lolon no tetuk no, baibain, iha nasaun trópiku sira-ne’e bazeia ba prátika agrikultura tradisionál nian, no bazeia ba rai família no komunidade nian. Laiha razaun halo mudansa boot ba métodu agrikultura ida-ne’e, liuliu bainhira haree ba sustentabilidade tempu-naruk nian, no hadi’a seguransa ai-han no rendimentu se di’ak liu ba ema lubun sira.

Sistema agrikultura sustentável, rejenerativu no rezilénsia:

  • Kulturalmente apropriadu
  • Hadi’a rai, rai no kondisaun ba produsaun tinan-tinan
  • Hadi’a rai ne’ebé estragu no restaura biodiversidade naturál
  • Masimiza produsaun ba rai agrikultura ne’ebé uza ona, ho maneira orgániku no sustentável
  • Fasil ba membru komunidade hotu-hotu bele hetan
  • Kria kooperativa komunidade no grupu agrikultór ne’ebé bele fahe rekursu, kustu, téknika no koñesimentu
  • Hadi’a armazenajen, merkadoria no transportasaun produtu
  • Vária iha koleta no tipu jestaun rai
  • Sistema integradu

Konteúdu inklui:

  • Kona-ba agrikultura sustentável
    Agrikultura no meiu-ambiente naturál
    Kria agrikultura sustentável
    –   Rekursu ba agrikultura sustentável
    –   Kria kondisaun sira-ne’ebé loos
    –   Jestaun rai no produtu sira
  • Kulat
  • Armazenajen pos-kolleta no uzu

Kapítulu 14. Jestaun peste integradu

69 pájina

Solusaun ba jestaun peste no moras ba tempu naruk presiza lori filafali balansu entre agrikultura, kintál no ambiente naturál… liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
5.9MB (koneksaun internet fraku)
11.6MB (koneksaun internet lalais)

Solusaun ba jestaun peste no moras ba tempu naruk presiza lori filafali balansu entre agrikultura, kintál no ambiente naturál. Sientista sira hatene kleur tiha ona katak insetu 90% liu mak la estraga ka fó benefísiu to’os-fuan no planta sira. Agora sira realiza katak ne’e mós hanesan ho baktéria no kulat sira. Ita presiza sira iha kintál no rai laran atu mantén produsaun di’ak, tan-ne’e ita tenke uza téknika kuda naturál!

Elementu ida-idak iha ambiente – no ida-ne’ebé inklui ita hotu – iha konesaun ba kada parte sira seluk. Saida mak akontese ba elementu ida afeta kada elementu sira seluk husi sistema ka ambiente. Ida-ne’e mak filozofia importante husi JPI no sustentabilidade futuru.

Jestaun Peste Integradu (JPI) kombina estratéjia naturál diferente no téknika ba jestaun peste:

  • Hamenus posibilidade akontesimentu problema peste.
  • Hamenus medida problema peste nian sé bainhira akontese.
  • Uza tratamentu naturál ba problema sira-ne’ebé sei kontinua.

JPI aplika ba nivel agrikultura hotu hahú husi kintál família ki’ik nian no kintál merkadu nian ne’ebé espasu luan ba to’os-fuan, produsaun hare, ai-horis fuan sira no sistema ne’ebé mistura hotu.

Konteúdu inklui:

  • Saida mak jestaun peste integradu?
  • Estratéjia no téknika jpi
  1. Importánsia husi rai moris saudavel
  2. Kondisaun kuda ne’ebé di’ak liu
  3. Predadór peste naturál
  4. Ambiente saudavel
  5. Uza fini la’ós-íbrida, kaben-malu nakloke
  6. Jestaun to’os-fuan di’ak
  7. Sasukat preventiva
  8. Utiliza manu no manu-rade hodi kontrola peste
  9. Pestisida naturál
    – Funjisida naturál
  • Peste sira seluk

Kapítulu 15. Ai-horis

72 pájina

Floresta sira forma husi ai-horis ida-idak no sira mak mundu nia poluisaun, fo moris ba buat moris sira. liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
6.4MB (koneksaun internet fraku)
12.8MB (koneksaun internet lalais)

Floresta sira forma husi ai-horis ida-idak no sira mak mundu nia poluisaun, fo moris ba buat moris sira. Floresta fo ár moos no oksijéniu hanesan mós ai-han, fiber, mina, roupa, ai-sunu no medisina. Sira fornese uma no ai-han ba animál, manu-fuik, insetu no kriatura seluk ne’ebé labele sura, barak ne’ebé ita labele haree! Floresta mós preserva bee iha rai –laran, proteje rai husi erozaun, dada no hadi’a udan-ben, no banku fini ba futuru.

Utiliza dezeñu permakultura, ai-horis nu’udar parte ida husi sistema moris produtivu nian. Kapítulu ida-ne’e esplika oinsá atu atinje ida-ne’e ho agro-floresta, sistema ai-laran ho hahán, sistema produsaun ai-han tinan nian iha kada tinan no rejenerasaun nativa sira. Inklui mós oinsá atu kuda no jere ai-horis sira ho orgánika ba produsaun ne’ebé diak.

Konteúdu inklui:

  • Ai-horis maka moris
  • Sistema floresta ne’ebé saudavel no sustentável
  • Ai-horis produtivu no sistema ai-horis permakultura
  • Prepara rai
  • Sistema terrasu ai-horis
  • Planu kuda
  • Manutensaun ai-fuan no ai-horis
  • Reflorestasaun

Kapítulu 16. Au

40 pájina

Au moris iha trópiku hotu. Planta ida ne’ebé mak fo produtu oioin, hatán ba funsaun barak no diversifikasaun rendimentu ho maneira oioin. liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
3.2MB (koneksaun internet fraku)
6.5MB (koneksaun internet lalais)

Au moris iha trópiku hotu. Planta ida ne’ebé mak fo produtu oioin, hatán ba funsaun barak no diversifikasaun rendimentu ho maneira oioin. Moris lais liu, maturidade no fo benefísiu lais liu kompara ho ai sira seluk. Funsaun importante ida nia bele troka nesesidade ba ai, no bele kolleita kada tinan duke dala ida de’it.

Prosesu hadi’a no jere grupu au maka etapa primeiru hodi prodús au hun (riin) ho kualidade aas no dudun ne’ebé fasil atu kolleita. This chapter describes how to grow, manage, harvest, cure and use bamboo as part of a permaculture system and for maximising its huge potential.

Konteúdu inklui:

  • Au
  • Siklu au tinan nian
  • Habarak au
  • Fatin kuda au hodi hetan au rezultadu diak liu
  • Oinsa kuda au hun ne’ebé ho kaulidade aas
  • Oinsa atu kolleita au-hun kualidade aas
  • Produtu husi au
  • Produtu kintál au nian no nia funsaun

Kapítulu 17. Animál sira

84 pájina

Kapítulu ne’e haree kona-ba animál diferente sira-ne’ebé ema hakiak iha nasaun tropikál sira. liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
7.2MB (koneksaun internet fraku)
14.4MB (koneksaun internet lalais)

Kapítulu ne’e haree kona-ba animál diferente sira-ne’ebé ema hakiak iha nasaun tropikál sira. Konsidera oinsá atu fornese hahán, nesesidade uma no medisina ba animál saudavel utiliza materiál lokál no tradisionál sira no teknolojia modernu ne’ebé apropriadu. Hakiak animál sira uza métodu permakultura hodi hadi’a rai sira-ne’ebé animál sira hela ba hamutuk ho meiu-ambiente sira iha sori-sorin. Kapítulu ne’e mós buka dalan oioin atu integra animál ho sistema agrikultura, agro-floresta no akuakultura, no oinsá atu utiliza sira-nian lala’ok produtivu naturál hanesan obra ida.

Konteúdu inklui:

  • Importánsia husi animál sira
  • Manu
  • Manu-rade
  • Fahi sira
  • Bibi
  • Karau
  • Karau-timór
  • Kulit
  • Animál ki’ik sira
  • Serbisu hamutuk ho komunidade sira
  • Asesu merkadu
  • Direitu animál nian

Kapítulu 18. Akuakultura

64 pájina

Akuakultura ka to’os-bee iha kualkér tipu bee, kolan no ambiente rai-bokon ne’ebé mak kuda ka hakiak animál bee nian (n.e. ikan, tuna, boek boot, boek ki’ik, nst.) no planta sira. liután

Bele asesu kapítulu ida-ne’e iha tamañu rua:
5.4MB (koneksaun internet fraku)
10.6MB (koneksaun internet lalais)

Akuakultura ka to’os-bee iha kualkér tipu bee, kolan no ambiente rai-bokon ne’ebé mak kuda ka hakiak animál bee nian (n.e. ikan, tuna, boek boot, boek ki’ik, nst.) no planta sira. Sistema akuakultura ida fornese produsaun barak ba área hanesan kompara ho métodu hakiak animál. Ne’e mak dalan efisiénsia liu hodi dezenvolve naan ne’ebé kualidade aas ho proteína barak, bokur no mina. Maske kolan ki’ik maibé fornese ikan natoon hodi hadi’ak dieta no saúde ho signifikativa, liuliu ba labarik.

Kapítulu ida-ne’e esplika oinsá atu dezeñu, harii no maneja sistema akuakultura ida; oinsá atu uza benefísiu ekstra hotu no; oinsá atu integra ne’e ho produsaun animál no planta seluk.

Konteúdu inklui:

  • Tan-sá akuakultura importante?
  • Akuakultura no meiu-ambiente
  • Sistema akuakultura pasu kada pasu
  • Produsaun ikan
  • Tipu ikan
  • Jestaun kolan
  • Kolan-ikan tempu-udan
  • Integrasaun ikan ho sistema seluk
  • Hamaran no armazena ikan
Cart
Back To Top